Ülesanne 8

Reflektsiooni küsimused:

Kas olin aktiivne osaleja?

Oma aktiivsust hindaksin keskmiseks.

Milles see väljendus?

Ülesanded tegin kõik varem valmis ja postitasin õigeaegselt. Oleks võinud rohkem teiste blogisi lugeda ja nende ülesandeid kommeteerida.

Kuidas minu õpiharjumused toetasid kursuse läbimist?

Mulle on kombeks asjad varakult valmis teha. Sellega hoidun teadlikult ebavajalikust stressist.

Kuidas minu õpioskused toetasid kursuse läbimist?

Oskan hästi konspekteerida ja leian tekstist kiiresti üles olulise.

Kuidas arvestasin kaasüliõpilaste ja õppejõu kommentaaridega blogis?

Vigade väljatoomisel analüüsisin vea olemust ja tegin vajalikud täiendused ja parandused.

Mis ja miks läks eriti hästi?

Stressi rohke situatsiooni kirjeldamine, tuli mul hästi välja, sest olen sellise olukorraga mitmeid kordi kokkupuutunud.

Mis oleks võinud teisiti olla?

Kursus oli hästi organiseeritud.

Mida endas veel arendada?

Endas sooviksin veel arendada loovkirjutamist.

Kuidas muuta õppimisprotsess efektiivsemaks?

Võib-olla grupitöö oleks teinud õppimisprotsessi efektiivsemaks.

Soovitused iseendale tulevikuks e-kursuse läbimisel?

Järgmine kord kirjutaksin kohe alguses kõik olulised tähtajad välja.

Ülesanne 7

Istu või lama mugavalt. Sulge silmad ja aseta üks käsi rinnale ja teine kõhule. Keskendu hingamisele, tunneta kuidas kõht liigub käe all hingamise ajal. Hinga aeglaselt nina kaudu sisse ja kujutle kuidas õhk liigub sügavalesinu sisse ja kõht läheb veidike punni. Tee väike paus sisse- ja väljahingamise vahel ja hinga aeglaselt suu või nina kaudu välja. Väljahingamise ajal kujutle, kuidas kogu su keha lõõgastub, käed ja jalad muutuvad lõdvaks ja koos õhuga hingad sa välja ärevust, hirmu, probleeme, pingeid, pahameelt ja kõiki teisi negatiivseid tundeid, mida sa tunda võid. Väljahingates sa nagu puhastaks ennast kõigest negatiivsest. Tee 10 sügavat aeglast hingetõmmet. Äre unusta teha pausi sisse- ja väljahingamise vahel. Nüüd hakka järkjärgult suurendama väljahingamise pikkust nii kaua kuni sa saad lugeda mõttes kümneni. Iga sissehingamise järel pikeneb väljahingamine ühe võrra.

Aeglane sissehingamine… paus… aeglane väljahingamine (loe kaheni),
aeglane sissehingamine… paus… aeglane väljahingamine (loe kolmeni) jne,
kuni väljahingamine pikeneb nii palju, et jõuad selle kestel kümneni lugeda.

Kui tekib pearinglus peatu 30 sekundiks ja jätka rahulikult hingamisharjutusega. 5 minutit sellist diafragma hingamist vabastab ärevusest ja rahustab. Harjutamine teeb meistriks, nii et umbes 2 nädala jooksul tuleks harjutada iga päev umbes 5 minutit.

Ülesanne 5 - Sally juhtum

Olukord	Häirivad mõtted	Tunded	Võimalikud alternatiivid
„Kardan töökoosolekutel sõna võtta ja oma arvamust väljendada“	Teen midagi tobedat, häbistan ennast.	Hirm, kahtlus, ebamugav tunne, alandus.	Sa oled jõudnud juhtivale kohale, seega sa oled pidanud ennast tõestama ja hea mulje endast jätma. Oled kõrgelt haritud, sa tead sellest valdkonnast palju, see ei ole tõenäoline, et sa ütleksid midagi, mis sind häbistaks. Kas keegi on sulle halvasti öelnud, koosolekul sõna võtmise pärast. Töökaaslased tahaksid teada sinu arvamust. Kas sul on tavaliselt mõtteid mida sa tahaksid koosolekutel öelda?
„Mind hirmutab mõte peole või kohtama minemisest.“	Ei oska inimestega käituda, suhelda.	Kartlikus, ebamugavus tunne, kahtlus.	Kas varasemalt on midagi negatiivset kohtingutel juhtunud? Mis on selle olukorra juures kõige hirmutavam? Mida sa mõtled, et ei oska inimestega käituda? Kas sulle meeldib uute inimestega tutvuda ja uusi sõpru leida?
„Mulle meeldiks ka perekonda luua.“	Peaksin olema juba abielus, soov hoolida kellestki ja et keegi hooliks ka temast.	Üksildane, nukker, õnnetu, murelik, rahulolematu, abitu.	Miks sa arvad, et 27 a. Peaks juba abielus olema? Mida sa oled teinud, et endale elukaaslane leida? Kui sa rohkem väljas käiks, kas siis su võimalused leida endale elukaaslane suureneks?
„Kui keegi mulle tööl vastu vaidleb, hakkan ma endas kahtlema.“	Kas see mis ma ütlen on sobiv ja kuidas minu sõnad teist inimest mõjutavad.	Kahtlus, ebamugavus tunne, rahutus, murelikkus.
„Ma kardan uusi olukordi.“	Ma ei tea kuidas võin reageerida.	Hirm, mure, ebakindlus ja ebamugavus tunne, nukker.

Ülesanne 4

    Nimeta vähemalt 5 sotsiaalfoobia all kannatavate inimeste mõtet, arvamust või hinnangut

• Kui keegi vaatab mind valesti, arvan ma kohe, et ma olen absoluutne idioot ja ma pean lahkuma
• Poodi minnes tunnen, et kõik vaatavad mind
• Ma tunnen tihti ennast veidrikuna, sest ma kardan nii väga teisi inimesi.
• Mäletan tardumise tunnet, ei suutnud pead pöörata, ei julgenud kellegi poole vaadata, lihtsalt higistasin ja tundsin, et ma vaatan ennast väljaspoolt oma keha ning tuntsin terrori tunnet.
• Kui oli väikegi võimalus, et koolis oli klassi üritus, siis ma tuntsin, et ma suren sellel päeaval.
• Hirm võttis mu keha üle võimust.

     
     Abistamisprotsessi kesksed mõisted:

• Abistamisprotsessi kesksed mõisted:
• Patsiendi kuulamine
• Huvi tundmine ja olukorra arutamine
• Automaatmõtete äratundmine
• Järelduste tegemine
• Füüsiliste sümtomite jälgimine
• Lõõgastustehnikad

     
     Kuidas terapeut aitas seda patsienti

Terapeut üritas arusaada patsiendi tunnetest ja olukorrast. Terapeut laseb kirjeldada valu ja kuidas see patsiendi elu mõjutab. Kuna ta valu kõige rohkem tunnetab. Keskendub kindlale valu esinemise korrale ja selle sümptomitele. Terapeut kasutab suhtlemist soodustavaid ja patsienti avavaid tehnikaid, peegeldamist ja lõpus teeb kokkuvõtte patsiendi jutust. Terapeut on keskendunud ainult patsiendile ja kinnitab talle, et ta väga tahab kuulata mida on patsiendil öelda. Kõik see aitab patsiendil ennast avada ja selle tulemusena saab terapeut olukorrast hea ülevaate ning tal on lihtsam patsienti aidata.

       Kuidas muuta ärevushäiretega pt. mõtteid:

Inimene räägib oma hirmudest mingis kindlas situatsioonis. Seejärel lasta inimesel mõelda kui realistlikud on tema hirmud ja kui suur on tõenäosus, et need juhtuvad. Siis inimene mõtleb ja paneb kirja olukorra esinemist soodustavad tegurid ja arutleb nende poolt ja vastu argumentide üle. Inimene mõtleb, mida ta saaks teha, et seda olukorda ei tekiks, milliseid ettevaatus abinõusi kasutada. Kui see olukord juhtub, mis siis on selle tagajärjed ja kui suured need tagajärjed päriselt oleks. Kõige lõpuks peaks inimene mõtlema välja tegevusmustri, kui see olukord tõesti peaks aset leidma, mida ta siis teeb.

      Terapeudi peegeldavad vastused:

• Te pole kindel?
• Te olete ikka mures, hoolimata sellest, et te olete teinud teste, mis on korras ja käinud spetsialistide juures?
• Teised sümptomid?
• Need tulevad ja lähevad?
• Kas te kontrollite kogu aeg, mügarate olemasolu?

Ülesanne 3

Paljude inimeste jaoks on vereanalüüsideks vere andmine väga stressi tekitav. Kardetakse nõelu, verd ja protseduur ise on ebamugav. Paljudel vanematel inimestel on traumeerivad kogemused Nõukogude ajast, kus verd võeti suurte süstaldega või lihtsalt varasem halb kogemus, kus verd ei ole saadud kätte.

Sellises olukorras ma kindlasti küsiksin, kas patsient soovib pikali verd anda või ta tahab istuda. Soovitaksin patsiendil mitte vaadata kui ma verd võtan ja kindlasti selgitaks talle mida ma teen. Verevõtmise ajal ma räägiksin patsiendiga juttu, näiteks mis ilm väljas on, arutaks uudiseid või küsiksin, kui tal on lapsed, mida nemad teevad.

Ärevad patsiendid on pingul ja piisava koguse vere saamine võtab aega või ei tule seda üldse katsutisse. 

Selgitan esimest ärevushäirete kognitiivset mudelit.

Mingi käivitav ärritaja. Inimene tunneb ennast ohustatuna. Tekib hirm ja paanika, mis omakorda vallandavad füüsilised sümptomid nt. südamekloppimine, valu rinnus, minestus- ja õhupuudustunne. Inimesel tekib surmahirm ja hirm kontrolli kaotamise üle. See suurendab veelgi hädaohu tunnet ning sellega koos suureneb hädaohutunne ja sümptomid võimenduvad.

Minu ettekanne paanikahäire kohta.

http://www.slideshare.net/KristiToit/paanikahire-46885457